EY prognoosib Eestile järgmisel aastal 5,2% ekspordikasvu

Tänavust Eesti majanduskasvu veavad eelkõige sisetarbimine, aga ka eksport, mis on aeglaselt taastumas Vene-Ukraina konflikti mõjudest ning on leidnud uusi väljundeid euroliidu siseturgudel. Samas on tööturg Eestis jätkuvalt palgasurve all, mis õõnestab konkurentsivõimet välisturgudel.

Konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi ütles, et kõigi kolme Balti riigi kuulumine euroalasse selle aasta jaanuarist suurendab kaubanduse väljavaateid piirkonnas tervikuna. „Ühtlasi naudivad eksportöörid madalat eurokurssi, mis annab eelise tugevama valuutaga riikidesse eksportimisel,“ rääkis Kiigemägi. „Kahtlemata tooks Eestile suurt kasu ka Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe jõustamine, mille mõju Euroopale hinnatakse enam kui 100 miljardile eurole. Paraku võib juhtuda, et Euroopat tabanud pagulaskriisi tõttu on riigijuhtide fookus teemalt mõneks ajaks eemal,“ tõdes Kiigemägi. Tema sõnul võivad ka lähenevad USA presidendivalimised tuua küsimuses suunamuutuse.

Eesti ületab oma 2% majanduskasvuga euroala keskmist, mis on 1,4%, kuid teistele Balti riikidele jääme siiski alla. „Selle põhjus on meie peamiste ekspordipartnerite raske olukord ning lõunanaabrite suurem valimisolek erinevate meetmetega majandust elavdada,“ selgitas Kiigemägi. Ta tõi näiteks Läti, kus majandus kasvab tänavu 2,6%, mis ületab pisut 2014. aasta kasvu, kuid elanikkonna vähenemine ja noorte oskustööliste puudus toob kaasa palgasurve ning seab ohtu produktiivsuse kasvu.